Boliivia, Santa Cruz: igav majanduslinn, kuhu ringiga sattuda ei tasu

Boliivia näol on tegemist ühe soodsaima ja traditsioonilisema riigiga, mida oma ringreisil külastame ja seetõttu otsustasime siin kultuuri sügavamaks tundmiseks ja rahade kokkuhoiuks natuke pikemalt peatuda. Selleks, et erinevaid riigi piirkondi tundma õppida otsustasime Sucrest väikse kõrvalhaagi Santa Cruzi teha. See oleks ilmselt tõeline viga olnud kui me ei ole eelkarnevalile ja suurlinna halvavale rahutusele peale sattunud.

Santa Cruz on kogu muust Boliiviast täiesti erinev. Kui mõeldakse Boliiva peale või üritatakse tema kohta reisiinfot hankida, siis mõtleme me soolaväljade, Titicaca järve peale, naiste traditsiooniliste riietuste, laamade ja lumise mäetipuga mäele, kust ratastega alla sõidetakse ja mida kutsutakse Surma Teeks.

Tavaliselt kui planeerime uue sihtpunkti külastust, ei tule pähegi külastada kohta, mida ei tooda stereotüüpsetes blogipostitustes, reisiraamatutes ja postkaartidel. Me otsustasime seda kohta vaatama minna pigem uudishimust ja sooja kliima igatsusest. Santa Cruz'i erinevuse Andide mäestiku linnadest ja küladest tunneb ära juba esimese paari tunniga: siin on vähem pärismaalasi, tänavatel vähem kaost, liikluses eksisteerivad valgusfoorid ja zebrad, mida respekteeritakse, ameerika kiirtoidukohad ja kaubanduskeskused. Linn arhidektuuriliselt ja olemuselt meenutab isegi natuke Miamit vaatamata sellele, et ta asub täiesti Lõuna-Ameerika mandri keskel. Tegu on täieliku majanduslinnaga, kus tegevused turistidele puuduvad. Küsisime isegi oma Airbnb võõrustajalt, et mida tema kohalikuma soovitab ning kahjuks ei osanud ta seepeale miskit kosta ja tegi vana hea Google lahti.

Sel ajal kui me Santa Cruzis sattusime olema oli seal reedesel päeval meeleavaldus riigikorra vastu. Ja meeleavalduse all mõtlen ma seda, et kogu 2 miljoni elanikuga linn seisatakse ehk üksi pood, restoran, ettevõtte kontor, politseijaoskond, transpordiettevõte, kohalikud asutused ja muud asutused ei tööta. Lisaks sellele blokeeritakse puude, autorehvide ja kõige muuga kõik ristmikud ja ringteed linnas. Selle meeleavalduse põhjuseks oli viha presidendi Evo Moralese vastu, kes on tänaseks oma kolmandal valitsemisajal (12 a.) ja soovib jätkata ka neljandal. Probleem on nimelt selles, et Boliivia Vabariigis oli lubatud 2 valitsemisaega, aga Evo Morales muutis oma valitsemisajal riigi nime Mitmerahvuseliseks Boliiviaks, et siis enne valimisi välja tulla väitega, et tegu on uue riigiga ja tema ei ole seda veel juhtinud. Vot see on alles diktaktuuri tase. Lisaks sellele on ta talle mittesobiva referendrumi tulemused tühistada lasta, maksab endale 60 miljoni dollari suurust aastapalka ja sunnib valitsust talle sobilikke seadusi vastu võtma. Teda on seni korduvalt tagasi valitud, sest ta on majanduslikult väga vaeses riigis ka palju head teinud näiteks vaesusega võitlemisel, teede ehitamisel, emapalga süsteemi loomine jne. Sellele vaatamata valitses Santa Cruzis hirm diktaktuurse tuleviku ja Venezuela teed minemise ees.

Rahvas rahumeelselt tänavatel kogunemas

Teeblokeering

Inimesed olid tänavatel rahumeelsed ja haarasid meidki punti.

Meie sealse muidu suht higise ja igava aja üheks meeldivaimaks meelelahutuseks kujunes eelkarneval ehk lõplik harjutamine veebruaris toimuvaks päriskarnevaliks. Kui muidu tunneme karnevale pigem poolpaljaste naiste ja tantsivate paaride paraadina, aga siin oli rõõm näha, et põhirõhk oli ikka argikultuurile ja selle tähtsusele nende ühiskonnas pandud.

Väike videomontaaz ja kokkuvõte erinevates eelkarnevalil üles astujatest.

Järgmine sihtpunkt Boliivia, Samaipata.