top of page

Peruu, Paracas ja Huacachina: Mis lumi ja jõulutunne? Detsembrit võib alustada ka pingviinide ja lii

Pealinna elust selleks korraks isu täis ja liikusime lõuna poole, et enne mägedesse suundumist natuke päikest ammutada. Paracasel ja Huacachinal oli meile aga peale päikese veel paljut pakkuda- pingviinid, merilõvid, flamingod, kõrbetuuled, 300m kõrgused liivatüünid, oaas, buggisõit ja sandboarding.

Paracases sattusime esimesel ööl hostelituppa, kus kõrvaltubadest kuulasime uinumise muusikaks norskamise ja peeretamise kontserti. Esmamulje jättis seega soovida, sest eks kõik need lihtsamad majad ole siin sellised lipplapipeal stiilis. Õnneks selgus järgmisel hommikul, et meile oli vale tuba antud ja olukord läks paremaks. Kuna ookean on siin nii külm, et isegi haikalasid ei eksisteeri, siis sillerdav vesi meid ujuma ei kutsunud ja keskendusime linna kaluriküla kultuuri avastamisele. Kohalik köök ja mereannid viivad siin keele alla sõna otseses mõttes.

Kalapaadid hommikuses udus

Kalapaadid hommikuses udus

Külm kutsuv ookean

Külm kutsuv ookean

Iga vähem kui 5m tagant üritavad kohalikud turismiagendid seal tuure müüa ja ühe sellise õnge läksime lõpuks poolteadlikult meiegi. Vaid 10€ eest nägu organiseerisime ennast 8 tunniks Islas Ballestas saartele uudistama ja rahvusparki ekskursioonile.

Islas Ballestase saarte juurde sõidab u 50 min ja teel sinna näeb liivasel künklikul rannikul asuvat 150m kõrgust ja 50m laiust Candelabr sümbolit. Väidetavalt ei teatata tänaseni täpselt, et kelle poolt see kujund tehtud on ja millal. Mõned seovad seda Nasca arheoloogiliste kujunditega, mõned peavad seda ajalooliseks meremärgiks ning kolmandad iidseks kaktuseks, millele on kohalike ainete hallutsinatsioonide mõjul mõned eripärad juurde tekkinud.

Candelabor sümbol

Ballestase saared ehk teise nimega ka vaese mehe Galapagose saared on osa Paracase rahvuspargist ning pakuvad erakordset võimalust lähedalt tutvuda kohalike mereloomadega nagu merilõvid ja pingviinid.

Leia pildilt pingviinid

Merilõvid

Paracase rahvuspargis kohtub kõrb ookeaniga, mis on koduks 74 taimeliigile, 216 linnuliigile, 16 loomaliigile, 10 roomajale ja 193 kalaliigile, aga need liigid ei ole päris ausalt öeldes üldse selle rahvuspargi tõmbenumbriteks, sest just ookeani ja kõrbe kooslus pakuvad seal ahhetavaid vaateid.

Kui ookean kohtub kõrbega

1 maailma viiest punase liivaga rannast.

Pelikan toitu nurumas

Lõunasöögi vaade - tuleb öelda, et kole pole

Kõige värskem ceviche.

Järgmine päev liikusime edasi Huacachinasse, mis oli umbes tunni bussisõidu kaugusel. Teel oli õnnetus, kus oli avokaadode rekka ümber käinud ja nii piinlik kui ka tunnistada ei ole, siis esmareaktsioonina oli kahju nendest imeheadest kaotsi läinud avokaadodest ja seejärel jõudis alles mõte selleni, kas juht jäi üldse terveks.

Huacachina kõrb, mis on vahetult Ica linna kõrval, on 300m kõrguste liivaluidetega kõrb ja kus keskel asub oaas. Suur Munamägi on möödetud merepinnast, aga nende düünide kõrgused kohalikust oaasist, seega kontrastid on suured! Nüüdisajal on Huacachina kujunenud sise ja välisturismi meelispaigaks, kus nauditakse buggiga sõite, sandboardingut, veini- ja pisco tuure. Sellisest lõbust me loobuda ei suutnud.

Leia düüni otsast inimene.

WIFI, kus sa oled?

Magnus liival tuhisemas. Õnneks püksitaskud pidurdasid lõpuks kiire hoo :)

Kadi-Riin sandboardimas

Sandboarding

Buggie sõit - võttis kõhust õõnsaks küll!

It's time to buggie.

Päikeseloojang oaasis.

Aitäh, et lugesite. Järgmine postitus tuleb Arequipast ja Colca kanjonist.

Single post: Blog_Single_Post_Widget
bottom of page