Peruu, Lima: Hola Lima
Pärast 40 tundi lendamist, millest ööpäeva veetsime Miamis, jõudsime valutava tagumiku ja paistes jalgade kiuste sooja, päikselise ja jahutavate ookeanituultega Limasse. Teekonna kõige naerutavam seik oli vast see, et habemesse kasvanud Magnus äratas igas lennujaamas oma mustas riietuses huvi nii narko- kui ka tulirelvade politseile- ilmselgelt peeti teda ISISe võitlejaks.
Miami näitas reedel ja laupäeval meile oma õiget palet, kuhu kuulusid uhked ja lärmakad autod, poolpaljad tüdrukud, arvukad peod, kiirkaatrid, säravad pilvelõhkujad ja 'road rage' liikluses. Väga filmilikult saime kuulda, kuidas auto aknast autojuhid soojasid tervitusi üksteisele saatsid hüüdes "F_ck youuuuuuuu........". Tõeline american dream ja üheksakümnendad nagu Miami Vices.
Tasakaaluharjutused- aeg harjuda seljakottide raskusega ja nendega 8km mööda Miamit jalutada.
My friendship uppumas
Miami downtown
Karvane mees puhkehetkel
Kookospalmid- õnneks seekord gravitatsioon ei toiminud
Limas veetsime me kokku 4 päeva, et ajavahe ja kohaliku kultuuri hingamisega ühte rütmi sulanduda. Lima on Peruu pealinn, kus elab u 9-12 miljonit inimest, aga täpselt ei tea seda keegi, sest linnade külge tekkinud slummid elavad oma elu. Lima on väidetavalt Kairo järel maailma suuruselt teine kõrbepealinn. Just linna ümbritsevates slummides suures vaesuses elavad elanikud, rikkad rannikuäärsed linnaosad, ärimaailma pilvelõhkujad ja moodsad ostukeskused moodustavad sellest linnast suurte kontrastide linna.
Lima asub kohe Vaikse-Ookeani kaldal, kust saabuvad tugevad tuuled ja kõrged lained. Ranniku äärses piirkonnas harrastatakse seetõttu ekstreemsportlaste poolt paraglaidingut ja lainesurfi.
Oma vaibilt on Lima kindlasti boheemiaslik ja rikkaliku tänavatoidu kultuuriga. Üldises tänavapildid on tegu pigem tüüpilise lõunamaa suurlinnaga, kus sagimist, tänavakaubitsejaid ja segast liiklust on palju, aga kõige üllatavam on pigem see, et pahedege kohalikke nagu siin linnas ei eksisteerikski. Purjus inimesi ja joodikuid tänavapildis me ei kohanud, sigarettide suitsetamist ei tunta (mis võrreldes Kagu-Aasiaga on väga üllatav) ning teades Peruu narkokaubanduse suurust, siis meile isegi ei üritatud midagi müüa. Meelemürkide taunituse tase pealinnas oli kindlasti üllatav, sest võrreldes Lõuna-Euroopa, Marokko või Aasiaga, kus pea iga nurga peal valgetele erinevaid aineid müüa proovitakse, siis siin seda ei tehtud kordagi.
Lima rannik- kogu linn asub 86m kõrguse musta kalju kaldal, mis pakub kauneid vaateid nii üla kui ka altpoolt.
Vaikne ookean
Pilvelõhkujatest ookeanini
1 linna ümbritsevatest slummidest. Sinna saab ka jalutama minna, sest sealt avaneb väga ilus vaade linnale, aga seekord otsustasime selle päikesest punetava naha ja turistivälimuse pärast vahele jätta.
Miraflorese ehk meie peatumispaiga tänavakunst
17.sajandi arhitektuur
Banaani?
Või hoopis potililli ehk?
Paragliding on Lima üks põhilisi turistiatraktsioone, sest ookeanilt tulevad tugevad tuuled, mis mööda panka üles liiguvad teevad õhku tõusmise ja seal liuglemise väga lihtsaks ning pakudes imelisi 360 kraadiseid vaateid linnale.
Põrnikas ja surf- surf on selle linna hingamise üks osa, aga retro põrnikate rohkus pigem meeldiv üllatus.
Kohalik toidukultuur viib sõna otses mõttes keele alla. Tänu ookeani andidele on Ceviche ehk toores värske valge kala, mis on vaid paar sekundit marineeritud laimimahlas ja tšillis, sest see kuidas värske laimi mahl „küpsetab“ kala annab talle pehme maitse ja kergelt nätsu koostise, kuid teeb temast tõeliuse delikatessi. Cevichet süüakse tavaliselt lõuna eelroaks ja seda serveeritakse magusa kartuli ehk choclo-ga, punase sibula ja aji pipraga. Kõrvale antakse alati suuri kaus Andidest pärit valge maisi kuivatatud terasid krõbistada ehk kui Peruul oleks oma rahvusroog, siis oleks see ilmselt just Ceviche.
Lisaks toidukultuuri nautlemisele olime ka muidu turistid. Kõige üllatvam ja ahhetama panev oli vast külaskäik San Fransisco kirikusse ja kloostrisse. Lima ajaloolises kesklinnas jalutab pea iga paari tänava tagant mõnele kolooniaaegsele kirikule otsa. San Franisco kirik pärineb 17.sajandist ja on üks seni paremini säilinud ja kõik maavärinad üle elanud kirik Limas. Mis selle kiriku ja kloostri aga vaatamata 20 000 käsitsi kirjutatud säilinud teosega raamatukogule ja jahmatavale arhitektuurile eriliseks tegi, olid katakombid. Nende katakombide näol on tegu esimeste Lima surnuaedadega ja ainuüksi San Fransisco kiriku alla oli giidi sõnul maetud üle 75 000 surnukeha. Kuidas mahutab üks kirik enda alla nii palju haudu? Egas need ei olnudki üksikhauad vaid pigem sellised suured ristkülikukujulised 20m sügavused augud, kuhu eelneva isiku ära kõdunemise järgselt pandi järgmine lahkunu peale - ei mingit mulda või matmist. Suur osa säilmetest on tutvumiseks korrastatud ja paigutatud üksteise otsa erinevate mustrite järgi. Näha sellises koguses luid oli omamoodi jahmatav kogemus, kuid samas väga silmi avardav, sest paganistlikust Eestist tulles ei kujuta sellist katoliikliku kiriku rikkust, võimsust ja kombeid ettegi. Kes Limasse ükspäev sattumas on, soovitan kindlasti leida need 2€, et saada tõeliselt aimu sellest rikkusest ja kultuurist mille eurooplased siia jõuga sisse tõid ja hooneid, mis orjade poolt siin ehitati.
Originaalkujul säilinud raamatukogu 20 000 käsitsi kirjutatud ladina keelse raamatuga.
Korrastatud säilmed
Üleüldise linnaoluga tutvumise käigus jõudsime ka Barranco ehk kunstnike linnaossa, mis on täis galeriisid, tänavakunsti ja armsaid kohvikuid, millest paljud pärinevad koloniaalaegadest ja kus veetsid aega rikkad&ilusad. Sealne tänavakunst oli meie jaoks vast kõige paeluvam ja kõnetavam.
Niipalju siis seekord Limast, aga meil on sinna linna veel võib-olla asja, et sealt mägedesse matkama edasi suunduda. Täna liikusime aga edasi Paracase poole, et natuke ranniku ilusid nautida.
Lima külaskäigu parim keelepärl oli kindlasti: "mas loco que una cabra con pollitos" ehk hullumeelsem kui kits kanade karjas. Just selline meeldiv hullumeelsuse tunne valdab meid, siin kaoses. :)
Ning lõpetuseks üks ilus pilt päikseprillipäevitusega vähkturistist.
