Colombia, Medellin: igavese kevade linn - maailma ohtlikumast linnast eeskujuks maailmale.

Pärast maaliliselt kaunist Salentot ja Valle de Cocorat liikusime edasi Colombia suuruselt teise linna Medellini. Pikkadele lihavõtete pühadele omaselt oli suurlinnas vähem inimesi, kui tavalisel argipäeval, mis tegi sellel ajal linnas liiklemise meie jaoks oluliselt lihtsamaks. Tegemist on ikkagi linnaga, kus elab üle 2,5 miljoni inimese ja pühade ajal võis kirikute läheduses näha kirikuisasid koos usujärgijatega tänavatel kristliku pühade aegsest sõnumit vanaegse Jeep’i kastist pühaku kuju kõrvalt levitamas. Linna parkides võis näha palju kohalikkes aega veetmas ja tänavatoitu nautimas. Piirkonnale omaselt armastavad colombialased väga maisijahust ja juustust vormitud ümmargusi käkke arepasid, mida tavaliselt süüakse koos magusa kastmega või lõigatakse pooleks ja tehakse võileivataskuks.

Kohalik tänavatoit arepa juustuga, mis meenutas meile magusa kastmega enim koduseid sõrnikuid.

Kohaliku AirBnb pererahvaga.

Enamus meist tunneb Medellini peamiselt Colombia esikurjategija Pablo Escobari pärast, kes on antud riigi lähiajaloos ja kohalike jaoks olnud suuresti vastuoluline tegelane, kuid kelle tegutsemisajal kuulutati Medellin maailma kõige ohtlikumaks linnaks. Sellepärast saadab senini Colombiat ja Medellini kurikuulus varjund ning neid mõlemaid peetakse kokaiini sünonüümideks. Pärast Pablo Escobari hukkamist on colombialaste elujärk kindlasti muutunud paremuse poole, kuid erinevate huvigruppide pidev võitlus võimu ja kontrolli üle pole seinini kadunud. Pablo Escobar oli seejuures ainult ühe hävitusliku huvigrupi esindaja, kes külvas oma tegevusega palju vägivalda Colombia verisesse lähiminevikku. Viimased 60 aastat on Colombia riik suutnud kontrollida üksnes suurlinnade keskustest toimuvat ja üle poole riigi territoorimist on tegelikkuses ka täna mitmete sissirühmituste kontrolli all, kuid ka see on viimaste vahe-rahu kokkulepete valguses muutumas. Kõikjalt on tunda, et Colombia soovib enda vägivaldse ja kontrollimatu minevikuga lõpparve teha ja kõik colombialased soovivad olla tuntud pigem Botero eriskummalise ja ümarate kunstijoonte pärast, kui Pablo Escobari ja kokaiini tõttu.

Botero, piirkonnast pärit kuulsaim kuntsnik, stiilis koera skulptuur. Botero kümneid skulptuure ja maale võib leiuda kõikjalt Medellinist.

Aastal 1995 lasti 1 linnasümboleid, Botero skulptuur 'Lind' õhku, mis tappis 30 inimest, kellest kõige noorel oli 7.aastane. Botero tegi paar aastat hiljem uue skulptuuri, et 1 neist väljendaks verist minevikku ja uus paljulubavat ja positiivsemat tulevikku.

Hoolimata oma verisest minevikust ja suurtest ühiskondlikest probleemidest on nii Colombia kui ka Medellin läbinud suured muutused ja nüüdsekson Medellinist saanud üks turvalisemaid ja elujõulisemaid linnu Colombias. Medellin on tänaseks saanud edulugu, mida on väga paljud suurte ühiskondlike probleemidega võitlevad linnad Lõuna-Ameerikas seadnud endale eeskujuks.

Medellini ise meenutas meile teatud mõttes Boliivia suurlinna La Pazi, sest mõlemad linnad asuvad tohutu suures orus, mille pidevat arengut on ümbritsevatelt nõlvadelt hea jälgida. Linnas saab liiklemiseks hõlbsalt kasutada metrood ja linna mägistele äärealadele liigelda tänu kondlitele (köisraudtee) või isegi eskalaatoritele, mida muidu oleme harjunud nägema kaubanduskeskustes. Seda võimalus veel kümmekond aastat tagasi ei olnud, mis oli üheks eelduseks paljudes linnaosades kontrollimatu vägivalla ja kuritegelike organisatsioonide tekkeks ja püsima jäämiseks. Need linnaosad rajasid sinna inimesed ise, kes parema elu lootuses või lihtsalt põgenedes vägivalla eest püüdsid linnast kaitset leida, mida aga korruptsiooni ja kohaliku võimu esindajate hoolimatuse pärast seal ei esinenud.

Medellinis peatumise ajal külastasime ka kõige suurema muutuse läbi elanud elamupiirkonda Comuna 13, mis asub varasemalt Pablo Escobari kontrollitud San Javieri linnaosas. Kohalike inimeste jaoks muutus Pablo Escobari surmaga antud linnaosas vähe ja võib-olla muutus eluolu isegi ohtlikumaks. Teisisõnu oli Pablo Escobari surm, vaid üks peatükk selle linna raskes tumedast minevikust. Muutused piirkonnas said võimalikus alles siis, kui ka „Narcose“ sarjas tuntud don Berna korraldusel ja paramilitaar organisatsioonidega koostöös viidi piirkonnas läbi süstemaatiline kurjategijate puhastus ja likvideeriti vaikselt kõik allumatud ja sobimatud isikud (täpne number on teadmata, aga tegu on tuhandete inimestega) elamurajoonist. Kahjuks jäi puhastustööde käigus kadunuks ka palju tsiviilisikuid, kelle säilmeid omakesed siiani Comuna 13 kõrval asuvast kunagiselt prügimäelt taga otsivad. Likvideeritute hukkamispaik on Comuna 13 erinevatelt tasanditelt ja terassidelt selgelt kõigile külastajatele ja elanikele nähtav, meenutamaks kohalike inimeste läbi elatud kannatusi ja läbi elatud mineviku. Kui riik alles 2002. aastal linnaosa üle kontrolli võttis, siis sai selle operatsiooni käigus surma 9 tsiviilisikut, sest sõdurid olid kabuhirmul ja tulistasid kõike mis tänavatel, koduakendel ja ustel liikumas nägid. Kuniks kohalikud sõna otseses mõttes pidi oma kodudest ükshaaval valgelipp lehvides põgenema lootuses, et neid ei saada juba tapetud sõprade ja naabrite kurb saatus. Elamupiirkond, mis varasemalt oli linna kõige ohtlikum on läbi teinud olulise muutuse ja seda ääretult rasket võitlust illustreerib kohalike tänavakunstnike looming piirkonna majaseintel.

Sarnaselt Eesti poliitikutele ei soovi ka Colombia poliitikud võtta vastu ebamugavaid ja ebameeldivaid otsuseid. Comuna 13 vabastamise operatsioon ei sündinud aastakümnete vältel selle tõttu, et sealsete inimeste elu ja tervis poleks kohalikele võimudele oluline olnud, vaid Medellini linnapea püüdis kõigile riiklikele telekanalitele väita, et piirkond on ohutu. Ühel linnaosa visiidil hakkasid kuulid vihisema ja tabasid ka bussi, kus kogu sõidu vältel linnapea ajakirjanike ees piinlikusest suvalise mantli alla peitis. Pärast seda intsidenti ei saanud linnapea avalikult probleemi olemust eitada ja oli sunnitud piirkonna puhastamiseks kohale kutsuma Colombia armee. Tänasel päeval täidab Comuna 13 värvilisi tänavaid muusika ja kohalike laste mänguhoos naer ja piirkond on väga populaarne linna külastavate turistide hulgas.

Comuna 13 linnaosa Meddelin täna on üks värvilisemaid maailmas.

Vaade Medellinile Comuna 13 linnaosast.

Petan Whiskyt... jälle.

Tänasel päeval pakub Medellin turistidel palju põnevaid võimalusi. Sarnaselt Calile armastatakse ka siinsetes lokaalides rohkelt salsat tantsida ja El Poblado (peamises turistide peatumispaigas) piirkonnas ei tundu pidu kunagi lõppevat. El Poblados on rohkel vahvaid kohvikuid, baare ja ööklubisid, kus sõprade ja rõõmsate kohalike seltsis meeldivalt aega veeta. Calle 10 on piirkonna tuntuim peopiirkond, mille kõrval asuvas pargis tavaliselt õhtu ootuses esimene vein või õlu lahti korgitakse.

Mõne sõidutunni kaugusel Medellinist asub Guatape ja El Penoni nimelised värvislised ja kaunid väikelinnad, mida otsustasime enda teekonna jooksul külastada. Antud väikelinnad on eelkõige tundut hiiglasliku marmor kivi tõttu, mida ümbritsevad kaunid mäenõlvad ja paisjärvistu. Pikkade pühade tõttu oli mõlemas väikelinnas ja kivi juures väga palju kohalikke turiste, mistõttu me seal pikemalt ei peatunud ja naasesime õhtuks Medellini. Peamiselt elavad Medellini ümbritsevates väikelinnades farmerid ja kohalikud loomakasvatajad.

En Penon de Guatapse kivi, mille otsa saamiseks tuleb ronida 660 trepiastet.

Kaabu kohalikes värvides?

Enne ronimist näod veel naerul.

Vaade ülevalt, väikse kivi otsast.

Guatape linna värvilised tänavad.

Medellini viimastel minutitel jooksime ka oma seniste seikluste esimele eestlasele otsa. Oleks me vaid koduriigis ka nii kokkuhoidvad inimesed, kui teisel pool maakera ning saime väga hea soovituse ka oma järgmisesse sihtkohta. Muhe oli!

Järgmine sihtpunkt Colombia, Cartagena ja Rincon'i paradiisirand.