top of page

Argentiina, Ushuaia ja Perito Moreno liustik: Teekond maailma lõppu ja tagasi.

Pärast piinarikast 12-st tunnist sõitu Puerto Natalesest jõudsime maailma kõige lõunapoolsemasse linna Ushuaiasse, mis on tuntud ka Maailma lõpu nime all. Piinarikkaks tegi bussisõidu see, et 6 tunnine sõiduteekond osutus antud bussijuhile 12 pikkuseks. Nagu päriselt sellist bussisõidu kogemust ei olnud meil isegi Boliivias.

Ushuaia on talvisel perioodil pikima hooajaga suusakuurorti linna, kust harilikult algab ka kõigi kruisilaevad teekond Antartikasse. Siit linnast on võimalik sõita vaatama ka pingviine, merihülgeid ja hea õnnekorral ka vaalasid.. Meile jättis Ushuaia aga ääretult halva mulje, kuna tegemist on pesuehtsa turistilõksuga, siis maksis iga tuur ja loodupargi pilet naeruväärselt kõrget hinda. Kõikjal tänavatel loivasid valged keskealised Lääne-Euroopa turistid ning see linn meenutas igast otsast Šveitsi või Austria suusakuurortit.

Siin taas kaart, et meie liikumisest paremini aru saada.

Suvistel suusaradel

Saime passi ka templi, et oleme maailma kõige lõunapoolsemas kohas ja maailma lõpus käinud.

Argentiina koerte raske argipäev.

Vähemasti ümbritses linna kaunis mägine loodus ning ühel pärastlõunal otsustasime ronida linna kõrval asuva liustiku juurde. Kuna peatusime Ushuaias üksnes kaks päeva siis teisel päeval otsustasime rentida kajakid, et minna omapäi linna lähedal asuvate saartega tutvuma. Kahjuks saarteni me ei jõudnud, kuna olime jõudnud üsna avamerele, kui vaikne ja sillerdav meri muutus mägedest tuleva tugeva tuule tõttu päris ohtlikuks ning otsustasime kiiremas korras kaldale sõuda. See aga osustus päris keeruliseks, kuna lainetus ja hoovused loopisid meid täiesti teises suunas. Kogu meie energia kulus külglainetega võitlemisele, millega me end igati risti püüdsime hoida ja teise külje pealt tuleva hoovusega võitlemisele, mis soovis meid kolmandasse suunda ära uhuda. Meie siplemist vees tuli õnneks vaatama ka kolm turistikaatrit, kes olid meie ohutuse pärast päris mures. Ütleme nii, et nende uudishimu just lainetulele kaasa ei aidanud, kuid õnneks jõudsime vaikselt vähe rahulikumatesse vetesse ja kõik laabus kenasti. Saime igatahes väga märja õppetunni ja edaspidi oleme merel targemad.

Vaade Ushuaiale ehk maailma lõpule puude piirist kõrgemalt

Kayakitamas maailma lõpu poole, kui veel ilm ilus ja nägu naerul oli.

Pärast märga ja hirmutavat päeva otsustasime, ennast suure kuningkrabiga hellitada. Kahjuks pidime selle kohalike puuduliku kokakunsti pärast sügavalt pettuma.

Usuaiast liikusime tagasi Puerta Natalesesse, millest sai Patagoonia reisi ajal meie nö kodubaas ja suurte kottide ladu. Tuulisest Puerto Natalesest liikusime järgmised 6 tundi El Calafete nimelisse väikelinnal. Meile suureks üllatuseks meenutas El Calafete väga Ushuaiat, sest see väikelinn on just kui Šveitsi suusakuurort, kus ei saa suusatada. Kõikjal linnas oli kuulda prantsuse keelt ning teiste lääneriikide snooblike turistide suminat. Põhjus, miks mägede jalamil ja kõrbe külje all (kõijal Patagoonias asuvad mäeahalike ümber lõputud kõrbe tühermaad) asub turistidest pungil väikelinn on väga lihtne. Nimelt asub El Calafete kõrval ca 80 km kaugusel üks Patagoonia suurimaid vaatamisväärsusi Perito Moreno liustik, mis on üks kolmest ainsast liustikust, mis laineb ja liigub järjepidevalt edasi ca 2 meetrit päevas. Ülejäänud liustikud maailmas taanduvad ja sulavad kliima soojenemise tõttu.

Meie otsustasime ka Perito Morenoga tutvuma minna ja võib öelda, et vaatepilt mis meile avanes oli seda kõike väärt. Meie eestseisis 50-70 meetri kõrgune helesinine liustik. Keskpäeval oli alatasa kuulda, kuidas liustiku osad kokku kukuvad, mille saateks on kõuemürinale sarnane heli. Meil vedas ka sellega, et nägime nii mõnegi suure e paarikorrulise elumaja suuruse jääkamaka murdumist ja kukkumist liustiku küljest ning võime lugeda liustiku külastuse igati õnnestunuks.

Kogu vaateplatvormile kogunes keskpäevaks tuhandeid turiste, peamisel aasia ja läänemaailma kruisilaevade turistid ning looduse ilu rahulikult nautida oli pigem keeruline, kuid me külastasime piirkonda ka nö kõrghooajal. Lihtsalt infoks neile, kes plaanivad reisi El Calafetesse, siis liustiku äärde on võimalik ka paadituuriga lähemale sõita ja ühtlasi ka liustiku peal kõndida. Meie jätsime mõlemad tuurid vahele, sest esimene maksab ca 200 eurot ja teine ca 2000 eurot. Paadituur ei vii teid eriti lähemale, kui on vaateplatvorm, kuid madalamal olles paistab liustik ilmselt seda võimsam.

Video Perito Moreno liustiku jäätüki kukkumisest - võimas!

Järgmine peatus: Argentiina, Fitz Roy ja Cerro Torre matkarajad

Single post: Blog_Single_Post_Widget
bottom of page