Argentiina, Fitz Roy ja Cerro Torre matkaradedel: vot need on vaated ja loodusrajad.

Pärast Perito Moreno külastust suundusime Argentiina matka- ja mägironimise mekasse El Chalteni nimelisse linna. El Chalten on eelkõige tuntud seetõttu, et juba linna lõunapoolsest osast avaneb vaade Fitz Roy nimelisele mäele. Fitz Roy ja teda ümbritsevate mägede siluett on tuntud ka kui "Patagonia" kaubamärgi logona.

Selles Patagoonia postituses räägime Fitz Roy juures matkamas käimisest

Kui võrrelda omavahel Tšiili Patagoonia Torres del Paine rahvusparki ja El Chalteni kõrval asuvat liustike rahvusparki, siis viimane on meie eelarve vaatenurgast oluliselt külastajasõbralikum koht, kuhu ka argentiinlased ise soovivad minna. Rahvusparki saab igaüks külastada ilma, et tuleks tasuda röövellikku sissepääsu tasu. Ühtlasi pole rahvuspargi telkimiskohtades mingit idiootset kohtade piirangut ning kõik võivad tuulevaikses kohas endale gaasikatlaga meelepärast süüa valmistada. Igatahes meile meeldis El Chalten linnana ja selle kõrval oleva rahvuspark oluliselt rohkem, kui Torres del Paine rahvuspark. Infoks veel niipalju, et neile kellele telgimajutus ei ole meelepärane saab ööbida mõnes El Chalteni hotellis ja teha nö päevamatkasid Fitz Roy, Cerro Torre ja teistesse rahvuspargi mägede juurde, kuid sedasi venivad päevadistantsid väga pikaks ja näeb natuke vähem. El Chalten on täis pigem noori saksa ja prantsuse mägironijaid, kuid siin kohtab matkaselle igas vanuses ja kõikjalt maailmast.

Meie veetsime El Chaltenis ja sealses rahvuspargis 6 päeva, millest 4 veetsime rahvuspargis, mis tegelikult on täitsa piisav, et kõikide parimate matkaradade ja vaadetega tutvuda.

Meie matkakaart. Me võtsime rahulikult ja läbisime päevas keskmiselt u 20km, millest teine päev oli oma tõusude ja horisantaalse vihma pärast kõige raskem.

Esimesel päeval matkasime 30 418 sammu Cerro Torre juurde ja teisel päeval Fitz Roy mäe jalamile laagrisse. Meie teekond Cerro Torrelt algas päikesekreemi näkku määrimise ja higimulliga otsa ees, sest taevas polnud ühtki pilve. Kui olime enda laagriplatsi kokku pakkinud ja alustasime liikumist Fitz Roy kõrval oleva laagriplatsi juurde tekkisid kõrval asuvate mägede kohale esimesed vihmapilved ning tõusis mägedest väga tugev tuul. Meilegi ootamatult jäime kesest päikesepaistelist päeva nö külgvihma kätte, ning olime laagripaika jõudes ligumärjad. Sellist asja pole me veel elus näinud, et kuigi peakohal on selge taevas lendab tugeva tuule mõjul kilomeetrite kauguselt vihm horisontaalselt sinuni.

Matkarada ja selle vaated Cerro Torrele

Looduse mustrid kividel

Telk püsti ja kõht täis, nüüd võib edasi uudistama minna.

Cerro Torre on siis see terav tipp paremal pool ja ees kulgeb liustik.

Fitz Roy jalamile laagiripaika kohale jõudes seadsime enda asemed valmis, tegime kiire lõuna ja ootasime ilma paranemist. Õhtuks vihmasadu vaibus ja otsustasime ronida laagripaigast Fitz Roy kõrval asuva vaatplatvormi nõlvale, mis asus ca 1 km kaugusel, kuid seejuures tuli tõusta 400 meetrit kõrguses. Meeldiva üllatusena avanes meile täiesti inimtühi vaade Fitz Roy vaateplatvormilt ning saime omapäi päikeseloojangut nautida nii, et veel viimase taevavalgusega jõudsime matkarajalt tagasi laagrisse.

Päikeseloojang Fitz Roy vaateplatvormil, mil ta oma tippu meile kahjuks ei näidanud.

Järgmisel hommikul otsustasime platvormile uuesti ronida, kuid siis juba sadade teiste matkasellidega. Eelkõige sellepärast, et näha Fitz Roy mäe tippu, kuna taevas oli täiesti pilvitu. Samal päeval koristasime enda kola kokku ja liikusime linnale kõige lähimasse laagripaika, et vaikselt otsad Patagoonias kokku tõmmata ja Punta Arenasesse lennuki peale liikuda. Selleks hetkeks olid meie kehad juba väga tüdinenud sealsest külmas ja tuulises kliimas telgis ööbimisest. Kaasa ei aidanud ka meie suvised magamiskotid, mistõttu tuli 5-7 kraadi juures paraku iga öö riietega magada.

Meie õnneks paistis järmisel päeval Fitz Roy'l päike ning nägime ka tipu ära!

Teel viimasesse laagripaika nautides viimaseid lummavaid vaateid Fitz Roy'le.

Sellega lõppes ka meie Argentiina seiklus ning järgmine peatus on Ecuador, et soe ja päike taas naha vahele saada.